Nädalavahetus

Väike kokkuvõte Soomest:

Laupäeva hommikul sai silmad veidi enne üheksat lahti tehtud. Mitte, et uni oleks ära läinud, kus sa sellega, lihtsalt naabrid otsustasid betooni lõhkuma hakata. Sõbralikud. Vedasin ennast kööki ja panin kohvi hakkama. Süüa tõesti ei viitsinud teha, olin ikka veel poolunes. Teleka ees näksisin pähkleid ja banaani. Järsku avastasin, et kell on juba kümme läbi ja mul asjad kokku panemata, hambad pesemata, juuksed pesemata jne. Tüüpiline. Õnneks sain autoga, muidu oleks rastad peas olnud ja pooled asjad koju unustanud..

Arenal jagasime inimesed ja varustuse autodesse ära ja tegime minekut. Sadamas pidi kirja järgi tunnike varem kohal olema, jõudsime varemgi. Paraku saime laevale siiski alles pool tundi enne väljumist. 3,5h merel seilamist (jah, just nii aeglaselt sõidab Silja Europa) ja olime Soomes. Kõigepealt ööbimiskohta ja siis sööma. Mänguni oli kolm tundi. Läksime ühte väiksesse pubi laadsesse söögikohta ning tellisime pasta. Ausalt, ma pole elus nii kehva pastat saanud. Külm, jahune ja erinevatest sortidest kokku klapitatud – sest ilmselgelt polnud nad nii paljudeks klientideks valmis.. 12euri mitte millegi eest. Õnneks teadsin ette, et mängin max 25min, seega piisas ka kergest einest.

Hall, kus mängisime oli suur ja soe. Vastupidiselt Eestile sai seal lühikestes riietes mängida. Vastaseks oli Malmin Palloseura ja tulemuseks meie poolt vaadatuna 0:4. Ei ütleks, et vastased eriti head olid. Füüsiliselt olime neist paremas vormis, aga oli näha, et palliga enesekindlus ja mängu lugemine/üksteise mõistmine olid neil paremad. Pluss veel üks kiire ründaja, keda me ohjeldada ei suutnud. Võib-olla mängis rolli ka see, et olime terve päev (umbes 7h) reisinud ja mäng ise hakkas alles 21.00. Oleksime paremini saanud. Paar võimalust oli meilgi, aga ei midagi märkimisväärset..

Pühapäev. Hommikul ärkasin teistest varem ning otsustasin veidi värsket õhku hingata. Jalutasin kesklinna ja vaatasin veidi teiste trenni, kokku 1,5h, väga mõnus. Lõunast läksime kesklinna, et süüa ja veidi aega parajaks teha. Sõime Picnic’us, mina püreesuppi kana ja indiapähklitega (nämmi!) ning tiimikaaslased pastat ja salatit. Pärast uitasime veel veidi toidupoes, kust leidsin Nakd’i batoonid – maailmaparim avastus!
Kolmeks kogunemise halli, kus mäng toimus. Soojenduse tegin teistega, aga see oli ka kõik. Kahte päeva järjest ma mängida ei tohi. Vastased olid 94+ sünniaastaga (v.a üks 27-aastane), seega väga noored. Esimesed veerand tundi olime surve all ja paanikas, aga edasi hakkas paremaks minema. Saime keskvälja kinni ning ka rünnakud leidsid loogilised lahendused. Teisel poolajal üks latt ja värav – resultatiivne läbisööt kaitsjate vahelt, mis viis ründaja 1v1 väravavahiga. Teine mäng kahe päeva jooksul – arvan, et võib enam-vähem rahule jääda. Kokkuvõttes tore reis: palju nalja, kaardimängu ja vutti. Kahjuks sai üks mängija ka vigastada, aga loodetavasti paraneb ta ruttu!
photo__2__193754