Räägime lümforetikulaarsest süsteemist

Millest ma teile täna rääkida (loe: kirjutada) tahan? Lüm-fo-re-ti-ku-laar-sest süsteemist ehk immuunsüsteemist, teisisõnu immuunsussüsteemist. Immuunreaktsioonid molekulaarsel tasandil leiavad harilikult aset lümfisüsteemi elundites ja seetõttu nimetatakse neid kahte vahel ka lümfoid(-immuun)süsteemiks.

Mis on immuunsussüteemi eesmärk?

Lihtsamalt öeldes on selle eesmärk hoida meid tervena. Tegelikkuses tähendab see, et kaitserakkude eesmärk on hävitada bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud, milleks võivad olla nii viirused, bakterid, meie enda surnud rakud ja kasvajad. See on justkui armee, kes vaatab, et omad oleks terved ja sissetungijad kõrvaldatud.
Immuunsüsteem hoiab ära haigustekitajatest tingitud koekahjustusi, kõrvaldab kehasse tunginud võõrained ning suudab elimineerida vigaseks muutunud kehaomaseid rakke. Immuunsüsteem on mitmesugustest elunditest, rakutüüpidest ja molekulidest koosnev keerukas võrgustik.

Immuunsüsteem töötab kolmel tasandil:

  • humoraalne immuunsus
  • rakuline immuunsus
  • lümfokiinide sekretsioon

Humoraalseks immuunsuseks nimetatakse paljude selgrootute ja selgroogsete loomade immuunsuse liiki. Humoraalne immuunsus põhineb antikehadel, mis on lahustunud kehavedelikes. Peamiseks humoraalse immuunsuse kandjaks on antikehad e immunoglobuliini molekulid, mis moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendivalgud: mitmest valgust koosnev süsteem, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine.

Rakulise immuunsuse puhul toimub organismi kõige esmane kaitse võõrorganismide vastu soovimatute materjalide vastuvõtmiseks ja nende lagundamiseks spetsialiseerunud rakkude fagotsüütide abil. Antikehad aitavad fagotsüütidel võõrkehi ära tunda ning neid hävitada.

Lümfokiinide sekretsioon koosneb valkudest, mida toodavad T-abistajarakud. Need on võimelised iseseisvalt ära tundma haigusetekitajaid ja eritama lümfokiine, mis stimuleerivad jagunema B-rakke, T-rakke, loomulikke tappurrakke ja makrofaage.
(eliksiir.ee)

Kelle immunsüsteem on nõrgem?

Praegusel ajal kuuleme meediast palju antikehade, ogavalkude ja vaktsiinide kohta. Aktiivselt levib üks vorm kroonviirusest, mis mõningatel juhtudel põhjustab üsna raskeid sümptomeid, vahel harva võib haigus lõppeda ka surmaga.
Aga millest sõltub, kes ja kui kergelt või raskelt haigust põeb? Ilmselt oled sa juba kuulnud nn riskigrupist – vanad inimesed ning need, kellel mingit sorti kroonilised haigused või immuunpuudulikkus. Hiinas, kus pandeemia alguses sai, oli nn tavalisel inimesel, kes antud viiruse endale külge sai, tõenäosus surra 2,3%, vanuritel vahemikus 70-79 a oli see protsent 8 ning 80+ vanusegrupis 14,8%.
Kui tegu pole ultra tervislikult toituva ning teadlikult liikuva inimesega, kellel on lisaks ka suurepärased geenid, siis enamasti vananedes B-rakkude ehk B-lümfotsüüdide, mis aktiveerivad antikehi ning T-rakkude ehk T-lümfotsüüdide, millest osad osalevad otseselt nakatunud raku hävitamises ning sissetungija kõrvaldamises, tootmine kehas väheneb. Aegamööda muutub antikeha molekul vähem fleksibiilseks ning tema kohanemisvõime uute haigustüvedega väheneb. T-rakud võivad kaotada variatsiooni (hinnanguliselt kuni 75%) oma retseptoritest, mis võimaldab neil kiirelt ära tunda ja reageerida sissetunginud patogeenidele.
Vanematel inimestel esineb tihti ka kroonilisi haigus, mis enamasti tähendab kehas püsivat kroonilist põletikku. Krooniline põletik pärsib immunsusüsteemi tööd ning on ka paljude haiguste üks põhjuseid.

5 märki viitamaks nõrgenenud immuunsussüsteemile
  1. Pidev väsimus – kui rabad mitmel rindel korraga, tunned ennast aeg-ajalt ilmselt üsna kurnatult. Kui aga unetunde on (rohkem kui) piisavalt ja oled endiselt alatasa väsinud, võib hoopis immuunsussüsteem olla see, kes üritab sulle märku anda, et kõik pole korras.
  2. Sagedased infektsioonid – viitavad sellele, et immuunsüsteem üritab häirekella anda. Enamlevinud potentsiaalse immuunpuudulikkuse sümptomid:
    -rohkem kui kolm kõrvapõletikku aastas
    -rohkem kui üks kopsupõletiku ehk pneumoonia juhtum aastas
    -krooniline põskkoopapõletik ehk sinusiit või bakteriaalne sinusiit rohkem kui kolm korda aastas
    -rohkem kui kaks antibiootikumikuuri aastas
  3. Haavad paranevad aeglaselt – põletuse, lõikehaava või kriimustuse paranemine sõltub tervetest immuunrakkudest. Kui immuunsussüsteem on kurnatud, on ka naha taastumine häiritud.
  4. Sul on mitmeid kõhuprobleeme – pidev kõhukinnisus või -lahtisus, gaasid ja valud võivad olla märgiks, et immunsüsteem on häiritud. Kuna umbes 70% immuunsussüsteemist asub meie soolestikus. Kasulikud bakterid ja mikroorganismid meie soolestikus kaitsevad meid infektsioonide eest ning toetavad meie organismi. Kui häid baktereid on liiga vähe, on suurem risk haigestuda erinevatesse viirustesse, kroonilistesse põletikesse ja isegi autoimmuunsushaigustesse.
  5. Sul on pidev külmetus – kaks kuni kolm “külmetust” aastas loetakse normaalseks. Enamasti mööduvad need umbes kümne päevaga. Kui nn külmetushaigusi on rohkem või kestavad need pikemalt, siis on see tõenäoliselt märgiks sinu immuunsussüsteemilt. Pane tähele!
Kuidas siis oma keha toetada?

Hea tervise alustaladeks on kolm olulist asja: piisav uni, tervislik toit ja liikumine – kõigile kättesaadavad (ka tervislik toit võib olla taskukohane) ja väga efektiivsed.

UNI
Üldjuhul vajab inimene 7-9 tundi ööund, on ka erandeid, aga on üsna väike tõenäosus, et sina üks neist oled. Kui räägime lastest või noortest, siis on see unevajadus tõenäoliselt suuremgi. Seega, kui oled pidevalt haige, pahas tujus või lihtsalt väsinud, siis vaata üle enda uneharjumused. Vahel harva on okei võtta veidi aega enda tegemiste tarbeks ka une arvelt, aga pikaajaliselt nõnda kaugele ei sõua ja tervis hakkab kannatama.
Und ei mõjuta ainult see, kui kaua sa magad, oluline on ka une kvaliteet. Selleks, et magatud aeg oleks ka une mõttes efektiivne, väldi 2-3h enne magamaminekut suuri söögikordi ja ekraanide taga istumist. Valgusallikatest eelista pimedal ajal küünlaid ja soojemates toonides valgusallikaid (nt soolalamp). Kui tõesti pead hilistel tundidel ka arvutis töötama, tõmba arvutisse flux või muu samalaadne programm, mis valgust vastavalt kellaajale kohandab. Alternatiivini võid ka sinist valgust blokeerivaid (või punaseid) prille katsetada.

TOIT
Kui oled oma unetunnid üle vaadanud, piilu külmkappi ja toidulauale. Kiire eluviis, stress ning muud tegurid võivad mõjutada ka meie toitumisharjumusi- haarame rohkem poolfabrikaatide ning kõrge suhkru- ja rasvasisaldusega toiduainete järele. Toit pole ainult kütus, see on lisaks energiale ka meie keha ehitusblokkideks, informatisoonikandjaks ning päästikuks. Tihti vaadeldakse toitu kui süsivesikuid, valke ja rasvu ning mikrotoitaineid ehk vitamiine ja mineraale – see on kohati väga lihtsustatud kuvand. Toit, mida sa sööd on ka sõnumikandja, mõjutades sinu hormoonide tootmist ja DNA-d.
Lisaks peitub soolestikus miljardeid baktereid, kes mõjutavad nii meie tuju kui immuunsust. Kui toidad häid baktereid täisväärtusliku tervisliku toiduga, on sul ka tugevam immuunsusüsteem ning väiksem tõenäosus kogeda depressiooni ning muid vaimseid ning füüsilisi haiguseid.

LIIKUMINE
Iga inimene peaks tegema sporti, olgu selleks siis jalutamine, jooksmine, meeskonnasport või midagi muud. Leian endale sobiv ala ja ole järjepidev. Pool tundi päevas on miinimum, mis võiks kuluda liikumisele. Hea, kui teeksid nädalas paar tundi aktiivset liigutamist, et veidi ka higistama ning hingeldama hakata. Higistamine aitab kehal toksiine väljutada ning ka kopsude kaudu väljutame suure hulga toksiine, juurde veel boonuse südame- ja veresoonkonna tervise hoidmine.
Liikumine mõjutab ka meie hormonaalset ja vaimset tervis ning turgutab immuunsusüsteemi. Eriti hea on, kui liigud värskes õhus, ka talvel, kui miinuskraade esineb. On teaduslikult tõestatud, et liikumine on vähemalt sama efektiivne ravi depressiooni vastu, kui saadaolevad retseptiravimid.
Lisaks on aktiivne eluviis oluline ka lümfisüsteemi jaoks – lümfisüsteemi pumbaks on meie lihaseid Kui liigutame ehk pingutame oma lihaseid, liigub ka lümfivedelik, mis aitab meie kehast eemaldada nii toksiine, kui võidelda sissetungijate – nt viiruste ja bakteritega.

Üks samm kaugemale

Kui su vundamendi alustala on korras ja energiat, soovi ning huvi enda tervis uuele tasemele viia, siis uuri edasi. Variante, kuidas oma tervist ja eelkõige stressitaluvust parandada (sest paljuski on just stress, olgu see vaimne või füüsiline, see, mis meie keha vastupanuvõimet kahandab) on palju.
Toon siin väja mõned lihtsamad, millest võib-olla hea alustada:

Külm vesi, olgu selles suplus veekogus või külm dušs. Alusta tasapidi, keha vajab harjumiseks aega.
Hingamispraktika– hingamine on üks ära unustatud võimas tööriist. See on kõigile kättesaadav ja väga efektiivne. Meetodeid on erinevaid, leia endale sobiv.
– Toidulisandid- D-vitamiin ja magneesium on tõenäoliselt midagi, mida 90% inimesed juurde peaksid võtma. Vitamiine ja mineraale, mida lisaks tarbida, on veel kuhjaga, aga selleks, et raha mitte prügikasti visata, alusta testimisega- muidu võid lihtsalt kallist uriini wc-potist alla lasta.
Emotsinaalne pagas– see, et emotsioonid inimest haigeks võivad teha, pole vist enam paljudele uudist. Kui leiad oma elust tugevaid negatiivseid emaotsioone, tegele nendega. Katseta terapeute, erinevaid rännakuid jms meetodeid, et oma emotsionaalne seisund korda saada. Viha ja hirm on väga tugevad negatiivsed emotsioonid, mille endaga kaasas kandmine võib viia väga kurbade tagajärgedeni.

Kokkuvõtteks

Ära võta pidevat haigestumist iseenesestmõistetavana. Vaata üle oma tervise vundament – uni, toit, liikumisharjumused. Kui aastaid juba rohkem turjal, kimbutavad haigused tõenäoliselt veidi rohkem ning seda enam on vaja enda eest hoolt kanda. Kroonilise kurgumandlite põletiku lahendus pole nende eemaldamine, oluline on leida juurpõhjus. Sinu immuunsussüsteem vajab tähelepanu, hoidmist ja hoolitsemist-märka ja toeta seda.

Autor: annikapajupuu

Biohacking - always trying new things to optimize my health

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: