Mis vahepeal teinud oled?

Kuna põranda lihvimine on pooleli, aga tähtaeg kuklas, siis täna pikka juttu pole. Jagan teiega toredaid hetki oma viimastest nädalatest:

Vahepeal on 2-kuusest tollerist saanud 5-kuune beebi Nööp. Vahetunud on nii hambad kui karv ning juurde tulnud oskusi ja iseloomu. Ette on tulnud hetki, kus vaim väsib ja enam ei jaksa, aga siis näed, et toimub taas väike areng või tuleb Nööp alandlikult käppadega diivani ääre peale ja paneb pea sülle ning süda sulab taas. Tõeliselt truu sõber kogu eluks!

D1DB3EF0-2ABC-4D23-9F5A-8838CB421149

Praeguseks võin ka öelda, et kutsika võtmine on kindlasti hea ettevalmistus lapse tulekuks. Väga palju on vaja kannatust, eriti tolleri puhul, kes on äärmiselt tark ning aktiivne ning kellele on vaja õpetada püsivust ja igavlemist. Kui teised koerad istuvad koolitusel rahulikult ning ootavad oma korda või peremehe käsklusi, siis toller kiunub esimesed 15 minutit jutti, sest ta tahab minna koolitajat või teisi koeri ja inimesi tervitama ning ei suuda oma erutust tagasi hoida. Omanikuna pead jääma rahulikuks ning sügavalt hingama kuniks olukord möödas ja koer rahuneb, muidu istud viie aasta pärast sama jama otsas ja kahetsed, et süda härdaks läks. Kannatust, kannatust, kannatust!

Vahepeal sai märkamatult mööda ka jaanipäev. Üsna traditsiooniliselt olime ka seekord kodus. Kuidagi on välja kujunenud nii, et kuna 24.06 on meil väike tähtpäev, siis veedame selle päeva kas härra R-ga kahekesi või väiksemas seltskonnas. Võib-olla hakkame juba vanaks jääma, aga sellised suuremad pralled või jaanipeod jäävad nüüdseks minevikku. Kuigi esialgu külalisi plaanitud polnud, juhtus nii, et õhtuks olime ikka viieliikmelise seltskonnaga toredasti lõkke ääres. Kokkuvõttes mõnus suveõhtu mõnusas seltskonnas.

Kuigi olen juba üsna ümar ning ka tursed on platsis, püüan end endiselt iga päev veidi ka liigutada. Trenne on küll vähemaks jäänud, jõuan jõusaali 2-3x nädalas ning needki korrad on pigem kerged jõutreeningud kui rasked rassimised. Ülejäänud päevadel on eesmärk 10 000 sammu täis saada ning kuuel päeval seitsmest see ka õnnestub. Ühe päeva nädalas võtan vabamalt ning liigun nii vähe või palju kui viitsimist on.
Ka toidulaua püüan võimalikult tervisliku hoida ning kuna maasikad ja murelid on vabalt saadaval, siis tihti juhtubki nii, et üks toidukord päevas koosneb marjadest või muust värskest kraamist. Kui palavus välja arvata, on suvi väga mõnus aeg rase olemiseks!

Kõht kasvab endiselt ja kui ise ülevalt alla vaatan, näib see praeguseks juba üüratu: varbaid on vaevu näha ja kummardada üsna raske. Peeglist vaadates aga tundub, et olen suuremaidki näinud ja kasvuruumi on.
Kirjutamise hetkel on käimas 38.nädal ning viimaks hakkab reaalsus kohale jõudma. Eile sai pakitud ka haiglakott ning peale sünnitust kirjutan ka sellest täpsemalt: mida mina pakkisin ning mida tegelikult vaja läks. Igatahes tõi koti kokkupanek reaalsuse kohale: võib juhtuda, et juba järgmisel nädalavahetusel on meid 3+1 (meie+Nööp). Püüdsin beebile rääkida, et 07.07 oleks ilus kuupäev sündimiseks ning et emmel läheb olemine juba üsna raskeks ja tahaks teda juba väga süles hoida!
Isegi kui tunnen pisikest pidevalt kõhus siplemas, siis see, et seal on päriselt ka inimene, tundub ikka veel uskumatu. Nüüd, kui tähtajani on alla kahe nädala ning pakin kellelegi riided ja mähkmed kotti, hakkab nime valimisega aga järsku kiire.. #jätamekõikviimaselehetkele

Projekt, mis mul praegu käsil ning mille tähtaeg beebi näol kuklas istub, on meie magamistuba. Nimelt magame praegu umbes meetri laiuses voodis, mis asub “toas”, mille kõrgus on 1,5m. See tähendab seda, et püsti seista ei saa ning rasedana tulen trepist alla pigem selg ees, sest nii on suure kõhuga mugavam. Kahekesi olles saime selles mõnusas pesas kenasti hakkama, aga nüüd, kui tulemas on kolmas, vajame korralikku magamistuba. See aga vajas minu silmis veidi uuenduskuuri. Punase, põrandale kleebitud vaiba alt tulid välja töötlemata lauad, mille kallal hetkel töötangi. Sellest saab ilus hele laudpõrand, aknad saavad vahetatud ning kunagi ka korralik garderoob ehitatud. Esialgu jääb aga vana kapp, beebivoodi, meie uus voodi+korralik madrats ning kummut. Ikeast sai tellitud uus voodipesu, -kate ja väike tool, kus beebit imetades vajadusel jalga puhata. Kui tuba vähe esinduslikum, jagan tulemust ka teiega! Praegune olukord paremal pildil:

Vahepeal juhtus ka väike ime ning sattusime kolmekesi kaamera ette. Üsna haruldane sündmus meie jaoks. Kuna beebiootus on tore aeg ja Nööp ka veel pisike, siis tahtsin meie praeguse pere ka fotodele jäädvustada. Arvestades fakti, et keegi peale Nööbi ennast kaamera ees eriti hästi ei tunne ning seepärast pigem ka pildistamist väldime, siis jäin fotosessiooniga väga rahule! Saime oma esimesed viisakad pildid paarina (okei, mõni üksik pilt meil on, aga võin need vabalt ühel käel üles lugeda) ning ka neljajalgne võeti kampa. Tore mälestus, mida aastate pärast meenutada.

IMG_5826

Kui magamistoa valmis saan, kirjutan juba pikema ja põjalikuma postituse oma 2. ja 3. trimestrist ning rasedusest minu silmade läbi!
Endiselt vaagin ka blogi nimevahetust. Käes on identiteedikriis – kes ma nüüd olen ja millest ma kirjutan?

Seniks nautige suve ja jalgpalli MM-i!

Autor: annikapajupuu

Biohacking - always trying new things to optimize my health

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.