Raske südamega tehtud otsus, liigun edasi

Igal lool on algus ja lõpp. Nii nagu sai kord otsa minu korvpalluri karjäär, on ring täis saanud ka jalgpallurina. Otsus on mu hinge närinud juba päris tükk aega ja usun, et mõistate miks – iga tõsisem vigastus paneb mängija proovile. Kas see on seda valu ja vaeva väärt? Kas poleks juba aeg lõpetada? Ma ei taha enam haiget saada.

Olen jõudnud punkti, kus tunnen, et enam ei jaksa ega saa 5x nädalas jalkat mängida (4 trenni ja 1 mäng). Põlv lihtsalt ei kannata sellist koormust, keha on väsinud. Lisaks pean iseseisvalt erinevaid harjutusi tegema, ka see võtab oma osa energiast ja ajast, mida mul viimasel ajal niigi napib. Kas ma olen mängust tüdinud? Ei, trennis tunnen endiselt seda sisemist põlemist, isegi pärast kõiki neid aastaid pole see kuhugi kadunud. Olen või(s)tleja hingega, naudin konkurentsi ning rasket pingutust. Kuid sisimas tean, et ei saa endast enam 100% anda, seepärast tuli vastu võtta otsus, mida olen tükk aega edasi lükanud.
Ma tõmban tagasi, loobun vaikselt. Aeg pole kunagi õige ega otsus lihtne. Kui oled ennast millegagi nii pikalt sidunud, millessegi nii palju panustanud, on ikkagi valus. Armastuski teeb mõnel juhul rohkem haiget kui rõõmu, kuid miskipärast ei suudeta sellestki alati loobuda. Suured muutused ei tule kergelt.

Keeran raamatus küll uue lehekülje, aga teost päris kinni veel ei löö. Teen jõudu mööda endiselt 1-2 jalkatrenni nädalas, lisaks käin jooksmas ja jõusaalis ning aeg-ajalt, kui treener kutsub, lähen julgustan esiliigas noori või toetan meistriliigat vahetusest. Selline graafik on mulle jõukohane. Nii jääb alles see fun moment jalgpallist ning ka tervis ei kannata.

Otsus tuli küll raskelt, aga tunnen, et tegin õigesti. Ükskord saabub hetk, kus tõde ja faktid, mis juba kaua su nina all vedelenud, tuleb üles korjata ja alla neelata. Ees seisab uus peatükk ja kes teab, mis mind seal ees ootab.

Loodus tühja kohta ei salli, küllap asenduvad need mõned vabad õhtutunnid ajapikku millegi muuga. Kuigi trennid kaovad, jäävad mälestused, kogemused ja sõbrad alles kogu eluks. Võistkonnast on aastate jooksul saanud teine perekond ning nüüd on aeg midagi tagasi anda. Aeg on tiivad välja sirutada ja lennata, korraks õhku tõusta ja  siis tagasi pessa maanduda, et jagada kogemusi, teadmisi ja öelda aitäh kõige selle eest, mis oli. Aitäh!

Autor: annikapajupuu

Biohacking - always trying new things to optimize my health

One thought on “Raske südamega tehtud otsus, liigun edasi”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.